reede, 30. september 2016

Torm Merivälja muulil (30.09.2016)


Väljas muutkui tuul keerutas ja sahmis, hommikust saati tembutas oma hoovihmadega, päike-vihm-päike-vihm jne. Ei tahtnud kohe kuidagi vihmaga mere äärde minna, ega seal pilti sedasi nagunii teha ei saa, tuul peksab veel vihma vastu objektiivi ja siis muud pole, kui pühi ja pühi :D  Lõunaks aga otsustas ilmataat selle tembutamise järgi jätta ja pakkisin varustuse kokku ja seadsin sammud meresuunas. Meri kohises ja mühises nii valjult, et ega omi mõtteidki seal kuulnud õieti :D Aga mis seal ikka mõelda, kaadervärk püsti ja pildistama :)  Ka see kord tekkisid vastu muuli laksavatest lainetest huvitavad kujud, küll tuli sealt kohe peakat vette hüppav inimene, siis metsis, jääkaru, ingel, tuvi ja kes teab, mis veel! :D

Peakat vette hüppav inimene :D

      
Süda

                                          
Miski linnuke vupsab veest välja, nokk taeva poole.

Jääkaru, upitab end veest välja.

                                 
Metsis tuli külla, saba puhevil taga püsti :D

            
Ingel

                                 
Kappav hobune.

Tuvi lendab veest välja.

                  

4 kommentaari:

  1. Väga äge on ennast piltidelt leida ja veel ägedamad on need fotod! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on küll tore, kui ennast ära tuntakse ja pildid meeldivad ka :)
      Ma muidu üldiselt eelistan loodusfotode puhul ilma inimesteta pilte aga nende lainete puhul ikka mõned jätsin, et näidata seda olustikku ja inimese väiksust nende lahmakate kõrguvate lainete juures, et kui võimas see tegelikult on. Muidu võib tekkida ettekujutus, et "ahh pisike laineke" aga kui ikka inimene kõrval seisab, siis saab aru, kui suured need tegelikult olla saavad :D

      Kustuta
  2. VÄga head fotod ja muidugi tore leida ennast pildilt :)

    VastaKustuta